teisipäev, 19. detsember 2017

Taaskord kand ja varvas - Ökoralli 2018

Tavakodanikule kõlab sõna ökoralli ilmselt üsna veidralt ja võib tähendada mida iganes. Kasvõi võistlust, kus võidu vanapaberit ja kasutatud riideid vastuvõtupunktidesse viiakse. Linnuvaatlejatele on termin hästi tuttav juba vähemalt kümnendi jagu. Lühidalt on tegemist võistlusega, kus linnuvaatlejad üritavad näha võimalikult palju linnuliike, kasutamata sealjuures liikumiseks mootoriga sõiduvahendeid. Nö. "roheline" linnuvaatlemine on kiiresti populaarsust võitmas, eriti USA's. Googeldades "Bigby birding" avaneb palju selleteemalisi kodulehti ja blogisid. Lahtiseletatult tähendab lühend Bigby - big green birding year. Nii USA's, Austraalias, Kanadas kui Suurbritannias on tehtud kogu maad (või lausa mandreid) katvaid ökorallisid, kus birderid läbivad aastas omal jõul mitmeid tuhandeid kilomeetreid. Rallid kestavad enamasti kas ööpäeva, kuu või aasta. Ka Eestis oli enne 2014. a. juba üksikuid arglikke öko-aastarekordi katseid tehtud. 2014. a. toimus klubi Estbirding vedamisel Ökoralli 2014 ja enamuse osalejate rekordid on just 2014. a. pärit. Senised üle 150 liigiga tulemused on sellised:

232 (2014) Margus Ellermaa (Läänemaa)
218 (2014) Alpo Koukila (Lääne-Eesti)
216 (2014) Indrek Tammekänd (Pärnumaa)
213 (2010) Alpo Koukila (Haapsalu linn)
213 (2014) Uku Paal (Tartumaa)
194 (2014) Raul Vilk (Tartumaa)
193 (2014) Tarvo Valker (Läänemaa)
180 (2010) Uku Paal (Tartu linn)
173 (2014) Kaia Kukk (Tallinn, Harjumaa)
168 (2014) Sander Sirelbu (Läänemaa)
168 (2014) Urmas Männik (Tartumaa, Põlvamaa)
160 (2014) Monika Bondarenko (Tartumaa, Põlvamaa)
157 (2014) Mati Kose (Pärnumaa)
156 (2014) Renno Nellis (Läänemaa)
155 (2011) Mati Salumäe (Väike-Maarja vald, Lääne-Virumaa)
155 (2014) Mariliis Paal (Tartumaa)

Kuna peale 2014. a. ei ole uusi rekordeid lisandunud, siis peab tõdema, et linnuvaatlejad on taaskord autodesse peitu pugenud ning on aeg uus võistlus - Ökoralli 2018 - välja kuulutada.

Miks üldse linde kondimootori abil otsida, kui autoga saab mõnusasti lühikese ajaga palju häid linnukohti läbitud ja tagumiku soojas hoitud. Piinarikka protsessi õigustusi leidub mitmeid:

a) Uus aspekt, uus list, uutmoodi konkurents. Uus asi on põnev.

b) Terves kehas terve vaim - tasub uskuda ja järele proovida. Eraldi arvestust kaotatud kilode kohta ei pea, kuna lähtepositsioonid ei ole võrdsed, kuid loodetavasti on võistlejate summaarne kehakaal võistlusaasta lõpuks oluliselt väiksem.

c) Koduümbruse lindudega tutvumine -  ökolinnuvaatluse ajal õpid tundma oma "pesaümbruse" linnustikku ja leiad uusi linnukohti. Kuigi tundub, et eelise saab linnuvaatleja, kelle kodu läheduses on nii merd kui metsa, siis olulised on ökovaatlemisel ka hea füüsis, head määramisoskused ja fenoloogiaalased teadmised, terav silm ja kõrv ning hea strateegiline mõtlemine.

d) Ökoloogilise jalajälje vähendamine. On üritatud kokku arvutada, kui palju linnuvaatlejad fossiilseid kütuseid oma hobi käigus kulutavad. Iseasi kui täpne statistika on, kuid numbrid on olnud üsna karmid.

e) Majanduslik aspekt. Kokkuhoitud kütuseraha eest saab hea valiku villaseid sokke, liigeseravimeid ja massööriteenuseid, mis tõsisele ökobirderile igal juhul ära kuluvad.

Veidi infot ökolinnuvaatluste kohta mujal leiab lehelt:
http://greenbirdingworld.blogspot.com./

Senine aastarekord on 618 liigiga Dorian Andersoni nimel aastast 2014 USA-s (kuigi väikeste "agadega" ülesõitude osas).
Euroopa rekord on 318 liigiga Gary Prescott'i nimel aastast 2016 Suurbritannias.
Samast leiab ka muid selleteemalisi rekordeid (ökoliike päevas, tunnis, osariigis, linnas jne).

Põhiliseks eesmärgiks siis kõigil isikliku rekordi parandamine. Kes aga võistlusest osa võtta ei soovi, siis oma arvestuse pidamine on alati teretulnud - abiks võib kasutada blogi materjalides leiduvat tabelit. Start on taaskord 1. jaanuaril! Kand ja varvas!