laupäev, 15. september 2018

Urmas - Tartu - 200


Kuna juuli oli olnud võrdlemisi nigela saagiga tänu oma kuumalainetele, ei oodanud suurt ka augustist, aga kuu alguses tagasi tõmmanud kuumus ning suisa igapäevaseks muutunud retked Aardlapalu karjäärile, tõid sisemaal ökotajale mõned üsna head punktid (kõvernokk-rüdi, vöötsaba-vigle, plüü, merisk). Õnn ei kestnud aga kaua. Vee jätkuval taandumisel kuu teises pooles selgus, et veel möödunud aastal  karjääri nurgas asunud mudavälja serva on tublisti õgvendatud ning laiema mudatasandiku paljandumise asemel ilmus välja järsk kaldaserv ning olemas olevgi must maa hakkas usinalt kuivama ning pragunema. Kuna muud tiirutamised lisa ei pakkunud, sai aasta esimene ring ka Mehikoormasse tehtud. Mõningad liigid olid end juba üsna korralikesse massidesse surunud: roostikus öösel mõnituhat kuldnokka, murul telgi ümber paarsada linavästrikku, õhus pooltuhat pääsukest, kaldavõsas hulgi lehelinde, aga järvel ei toimunud suurt midagi peale merikotka tiheda patrulli. Kogu retkega lisandus ökotabelisse vaid väike-kärbsenäpp ja merikajakas ning kuu lõpuks ökoskoor 196.

Septembri algus tõi aga taas elu sisse. Kuna Lanius Minor puudus nii minu öko kui ka Eesti liigitabelist, võtsin 1. septembril rattad alla ning kihutasin Meomasse. Kuumavärelustest hoolimata sai lind hästi nähtud. Teel Varnjasse istus traadil punajalg-pistrik, kes ei olnud nõus pildi jaoks poseerima ning lahkus. Varnjast lootsin leida roohabekad, aga aeg kiskus juba hiliseks ning ei hakanud väga pikalt ka otsima. Põnevaimaiks olid piirivalvekordoni laeva väljasõidu otsas tegutsevad kaks sinirinda. Teel said veel ökotabelisse lisatud värbkakud, kes üsna häälekalt omi maid jagasid. Kokku 93.9km. Järgmisel hommikul otsustas Monika, et võiks samuti selle pika reisi ette võtta. Kuna antud hetkeks oli mul 1 liik 200-st puudu, ei suutnud kiusatusele vastu panna, ning ühinesin retkega. Liike ei lisandunud, küll aga kilomeetreid 83.2.

200. liik lasi veel nädalakese praadida. 9. septembril tegime Monikaga taas üht väikest Aardla poldri ringi. Vana torni all tegutses üsna arvestatav sookiuru parv, muidu selline tavaline hilissuvine parajalt pikk ring. Kodus elurikkust sirvides avastasime, et Ilmatsalus oli hommikul paigal veetallaja. Kuna kevadel jäin laiskuse tõttu veetallajast ilma, siis sama viga enam korrata ei tahtnud – ratas kuurist välja ja taas sadulasse. Ilmatsalu kalatiikidest ainsa vaadeldava veesilma kõige tagumises servas lind ka tegutses ning detsembris püstitatud eesmärk sai täidetud – liike 200. Rattaga läbitud 2154 km, jalgsi 1101 km, aega kulunud liiklemisele-vaatlemisele 14 päeva ja 9 tundi.




esmaspäev, 10. september 2018

Ökoralli augusti kokkuvõte

August ja koos sellega suur suvi on möödas. Augustis olid ilmad linnuvaatlemiseks oluliselt soodsamad võrreldes juuliga. Ootasin pingsalt, kas tublimatel saab 200 liigi piir ületatud, kuid nii hästi kellelgi ei läinud.  2014. a. ökorallil oli augusti lõpuks kolmel vaatlejal 200 liiki kirjas. Kokku oleme aasta jooksul suutnud fikseerida 244 linnuliiki, selle nimel oleme kaheksa kuuga jalgsi läbinud vähemalt 4044 km ning ratastel 12654 km.

ÄSSAD 31. AUGUSTI 2018.A. SEISUGA

Indrek - 2 (väike-laukhani, söödikänn)
Jüri - 2 (puna-harksaba, karvasjalg-kakk)
Tiiu - 1 (metsis)
Vilja - 1 (väikepütt)
Janne - 1 (krüüsel)
Hannes P - 1 (vaenukägu)
Tarmo - 1 (stepi-loorkull)
Eedi - 1 (madukotkas)
Alpo - 1 (leeterüdi)
Renno - 1 (kassikakk)
Jaak - 1 (tundrakiur)

TUBLIMAD AUGUSTIS

jalgsi - Jaak 92 km
rattaga - Urmas 575 km
vaatlustunde - Urmas 44 tundi

EDETABEL 31. AUGUSTI SEISUGA

1. Alpo - 198
2. Indrek - 196
2. Urmas - 196
4. Renno - 185
5. Monika - 181
6. Vilja - 173
6. Tiiu - 173
8. Viive - 172
9. Jaak - 170
10. Kaia (I) - 154
11. Sander - 153
12. Peter - 151
13. Hannes P - 142
13. Tarvo - 142
15. Kalle - 141
16. Riho Mä - 136
16. Peeter - 136
18. Kaia (II) - 133
19. Kaarel - 129
20. Art Villem - 128
20. Ranno - 128
22. Hannes M - 127
23. Tarmo - 126
24. Mati S - 124
25. Eedi - 123
26. Janne - 122
27. Heikki - 121
28. Mati K - 115
29. Kaidi - 113
30. Rein - 109
31. Andrus - 102
32. Jüri (I) - 101
33. Siim - 99
33. Uku - 99
35. Kalmer - 84
36. Jüri (II) - 63
37. Thea - 61
38. Riho Ma - 57
39. Mariliis - 46
39. Aire - 46
41. Rene - 36

Kõigile edukat linnusügist.

esmaspäev, 3. september 2018

Uku - Aia(listi)pidamise põhitõed

Aasta on olnud selline kiireloomuline, et täie rauaga Estbirdingu 2018 Ökorallit kaasa teha ma ei saa. Aga see ei tähenda, et ma ei osaleks. Selle aasta profiil on siiski teistest vaatlejatest erinev, kuna olen oma vaatlusala piiranud 10 m raadiusega. Seega liike kirja panen vaid oma koduaiast ja hetkeseisuga peaks olema kirjas 101 liiki. Väike tiir Ilmatsalus ja Aardlas annaks loomulikult kohe 60-70 liiki juurde, kuna isegi kiivitaja on koduaiast veel kirja saamata - Tartu linn pole just birding-meka. Üllatavamaid momente:
·         Aprillis nähtud üle linna rändavad järvekaurid ja jääkosklad
·         Varahommikul üle pea tuhisev rändelt mahasadanud metskurvits
·         Hommikukohvi lõpetamine ülelendava soorätsuga
·         Laiatiivaliste taevast nokkimine – kalakotkas, must-toonekurg ja väike-konnakotkas neist ehk parimad
·         Öörände erutavad hetked – rooruik, rüüt, plüü, vihitaja ja rästaste varane massränne augusti viimasel päeval

Liikide kogumise peamine strateegia on see, et tuleb õues olla võimalikult palju ja optika peab käepärast olema. Oluline on taevast pisikesi täppe toruga jälitada ja rändehääli kuulata. Öörännete puhul hoian kuulamishetkedel ka lindistusvahendi peal, et saaks kahtlased hääled ka dokumenteeritud. Loomulikult on aiapidaja mureks see, et põldu tuleb harida parimal ajal ka mujal kui vaid 10 m raadiuses koduõues. Kindlalt võin väita, et minu list on lisaks ökoloogilisele ka kõige ökonoomsem.