Kalle ja Tarmo, Valga

Täna oli esimene võimalus pikem retk ette võtta. Muidu sai linde põhiliselt koduaknast vaadata ning jõudsin teha ühe väikese ringi ümber Pedeli jõe paari paisjärve. Ilmateade lubas küll vett ja vilet, kuid otsustasime Tarmoga siiski kontrollida, kas Valgamaal aasta lõpus kohatud vöötkakk jätkuvalt paigal on. Alustasime päris pimedas, kuna väike võimlus oli, et kakud juba häält teevad. Tambre suvilarajoonis oligi värbkakk kohal ning vastas peibutusvilele (suuga vilistamine on ökorallil lubatud). Peagi hakkas veidi valgust tekkima ning esimesed päevalinnud lõid ka hääled valla. Vöötkaku piirkonda jõudsime juba valges ning peale väikest otsimist tuvastasime ühe kaugema kõrgepingemasti otsas mügariku, mis vajas täpsemat kontrollimist. Üle põllu kõndides saigi liik määratud ja päeva võis juba kordaläinuks pidada. Võtsime vaikselt suuna jälle linna poole ja  nüüd keeras ilmavana ka kraanid lahti. Õnneks olid vihmasagarad lühiajalised, seega tegime veel ka väikesed sik-sakid suvilarajoonide vahel. Kuna oli esimene tõsisem ökoretk, siis lisandus liike kenasti. Enne kojujõudmist tegin väikese peatuse Priimetsa kalmistul, kus linde päris palju ning ka liigivaesuse üle ei saa kurta.  Pedeli jõel paistis ka üksik rabahani endiselt toimetavat. Lind on paigal juba augustikuust ning lootsin, et liitub sügisrändel teiste hanedega. Kahjuks lootus ei täitunud ning nii ta toimetab üksi - hetkel õnneks maa roheline ja toitu jätkub. Partidega ta eriti seltsida ei taha. Kokku olime väljas 5 tundi ja läbisime 17,4km.