Pool aastat läbi ning, nagu Kalle ka kokkuvõtteid tegema
utsitades mainis, pooled liigid peaks käes olema. Kui nüüd võtta ette Eesti
linnuliikide nimekiri, siis pisut jääb veel alla poole, aga vähemalt on
piisavalt liike, keda otsida. Mingi hetk juunis tekkis tunne, et leitavate
liikide nimekiri hakkab vaikselt ammenduma, kuid kuuga lisandus siiski 8 lindu
ning juuligi skoor on avatud. Ootan põnevusega pesitsemast naasvaid rüdisid,
kes kevadrändel end kuigi palju näidata ei tahtnud.
Üldiselt on kogu tiirutamine jäänud Tartu linna ja selle
lähiümbrusesse. Vaadates liiginimekirja, on antud ala sel aastal üsna lahke olnud,
kuigi mõni lihtsamat vaeva nõudma pidanud lind ootab nüüd suve-sügisperioodil spetsiaalselt
liigile orienteeritud retke. Esimesed 1000 kilomeetrit sai jalgsi konnatud,
kuid suur aja ja tallakulu ajasid mind lõpuks ikkagi sadulasse. Eks igal asjal
ole omad head ja vead – poldri ümbruses tuli hammaste vahelt sääski ja kihulasi
lusikaga kokku kraapida. Velojalga pole mul kunagi olnud, kuid kuu aega sadulas
õpetas nii mõndagi (sõites naerda ei tohi). Juuli alguses sai ka veerev kilometraaž venitatud
neljakohaliseks. Eks neid kilomeetreid koguneb, kui ka igapäevane liikumine
toimub ökolt – ei tekki kiusatust autoga retkele vurada.
Seni on kõik ökopunktid jäänud Tartumaa piiresse, kuid
mingeid piire ette seadnud endale pole ning tõenäoliselt tuleb peagi ette ka liike
kaugemalt. Paar retke on juba piiri taha ka viinud, ent seni veel tulemusteta.
Kokku on hetke seisuga sel aastal kõnnitud ja sõidetud kokku
2000+ km, aega on kulunud selleks 260+ tundi ning liike on kogunenud 189. Tartu
pesast ökotatud liikide koguarv on tõusnud 210-ni. Aasta alguses sai seatud
eesmärgiks 200 liigi piir ning kui kõik plaanipäraselt läheb, ei tohiks selle
ületamine väga raskeks osutuda.
Pilte retkedel üldiselt ei tee, kuid mõni lind saab läbi
toru udukoguna ikka fikseeritud, et vajadusel kohtumist tõestada. Mõni näide ka
all oleval kollaažil.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar